Müüdid päikesepaneelide kohta, millesse Eestis endiselt usutakse

Sissejuhatus

Päikesepaneelid on Eestis viimase kümnendi jooksul muutunud üheks kuumemaks teemaks energia- ja majandusvaldkonnas. Elektrihindade tõus, Euroopa rohepöörde eesmärgid ning soov energiasõltumatuse järele on pannud nii eramajade omanikke kui ka ettevõtteid vaatama päikeseenergia poole. Samal ajal liigub ringi hulgaliselt väärarusaamu ja poolikuid teadmisi, mis takistavad paljusid astumast esimest sammu.

Müüt nr 1: „Päikesepaneelid ei tööta Eestis, sest siin on liiga vähe päikest“

Ekspertidena näeme, et enamik vastuväiteid kordub aastast aastasse ja tugineb pigem vananenud infotükikestele või kuulujuttudele. Allpool toome välja kõige levinumad müüdid, mis Eestis päikesepaneelidega seonduvad, ning selgitame, miks need enam ei vasta tõele.

See on võib-olla kõige levinum väärarusaam. Jah, Eestis ei ole nii palju päikesepaistet kui Hispaanias või Portugalis, kuid tehnoloogia ei nõua troopilist kliimat. Päikesepaneelid toodavad elektrit isegi hajusa valguse korral – see tähendab, et ka pilvise ilmaga.

Eestis on aastane päikesekiirguse hulk 1000–1200 kWh/m². See on täiesti piisav, et õigesti paigaldatud süsteem kataks suure osa majapidamise või ettevõtte energiatarbest. Lisaks töötab päikesepaneel külmas kliimas efektiivsemalt kui kuumuses – madal temperatuur vähendab paneelide elektrilist takistust, mis suurendab tootlikkust.

Müüt nr 2: „Talvel ei ole päikesepaneelidest mingit kasu“

Tõde on see, et talvekuudel on tootlikkus väiksem, kuid kindlasti mitte null. Päikesepaneelid reageerivad ka madalale päikesevalgusele ja lume peegeldus võib isegi suurendada tootlust. Lisaks on talvine õhutemperatuur paneelide jaoks ideaalne – kui päikest on, töötavad need väga efektiivselt.

Eesti tingimustes toodetakse aastas umbes 70% elektrist aprillist septembrini ja 30% ülejäänud kuudel. See tähendab, et süsteem on aastaringselt kasulik. Talvel vähem toodetud energia kompenseeritakse suvel ületarbimise võrku müümisega.

Müüt nr 3: „Päikesepaneelid on liiga kallid ja ei tasu end ära“

Kui päikesepaneelide hind kümme aastat tagasi oli kättesaadav vaid vähestele, siis täna on olukord kardinaalselt muutunud. Paneelide tootmiskulud on langenud üle 80% ning tänu riiklikele toetustele on võimalik katta kuni 70% investeeringust.

Tüüpiline eramaja süsteem tasub end ära 6–8 aastaga. Ettevõtete puhul, kus tarbimine on suurem ja toetused ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse, võib tasuvusaeg olla vaid 3–5 aastat. Arvestades, et paneelide eluiga on 25–30 aastat, on tegu pikaajalise ja kasumliku investeeringuga.

Müüt nr 4: „Päikesepaneelid vajavad palju hooldust ja lähevad kergesti katki“

Päikesepaneelid on üks töökindlamaid energiaallikaid. Neil puuduvad liikuvad osad, mis võiksid kuluda, ja tootjad annavad tavaliselt 20–25-aastase garantii. Ainus regulaarne hooldus on tolmu, lehtede või lume eemaldamine paneeli pinnalt, mis Eestis enamasti toimub looduslikult vihma ja tuulega.

Samuti on inverterid ja akusalvestid muutunud tunduvalt töökindlamaks. Korraliku paigalduse korral on riskid minimaalsed ning süsteemi eluiga väga pikk.

Müüt nr 5: „Päikesepaneelid rikuvad maja või katuse“

Ka see väide on eksitav. Professionaalselt paigaldatud paneelid hoopis kaitsevad katusekatet, sest varjavad seda sademete ja ultraviolettkiirguse eest. Katuse eluiga võib isegi pikeneda.

Eestis kasutatavad kinnitussüsteemid vastavad rangetele ohutusstandarditele ja ei kahjusta katusekonstruktsiooni. Kui katus on vananenud, soovitatakse enne paneelide paigaldust teha renoveerimistööd – aga see on pigem loogiline investeering, mitte risk.

Müüt nr 6: „Päikesepaneelid ei sobi korteriühistutele“

Vastupidi – korteriühistud on ühed suurimad toetuste saajad. KredEx ja teised programmid pakuvad korterelamutele väga soodsaid tingimusi. Päikesepaneelid vähendavad trepikodade, ventilatsiooni ja liftide elektrikulu ning annavad elanikele võimaluse arveid alandada.

Lisaks saavad ühistud kasutada ülejäävat energiat elektriautode laadimiseks või müüa seda võrku, mis muudab projekti veelgi atraktiivsemaks.

Müüt nr 7: „Päikesepaneelidega ei saa võrku müüa“

Tegelikult on Eestis olemas hästi toimiv netoarvestuse süsteem, mille abil saab toodetud elektrit võrku tagasi müüa. See tähendab, et kui suvel toodetakse rohkem kui tarbitakse, kantakse ülejääk võrgus „kontole“. Talvel saab seda võrgu kaudu kasutada või müüa elektriturule.

See suurendab investeeringu kasumlikkust ja annab täiendava kindlustunde, et midagi ei lähe raisku.

Müüt nr 8: „Päikesepaneelide tootlus väheneb kiiresti“

Tegelikult väheneb paneelide efektiivsus keskmiselt vaid 0,3–0,5% aastas. See tähendab, et isegi 25 aasta pärast töötab süsteem 85% algsest võimsusest. See ei ole „katastroofiline kadu“, vaid täiesti normaalne ja juba arvestatud tasuvusarvutustes.

Kokkuvõte: miks müütidesse uskumine on kallis viga

Kõik eelpool mainitud väärarusaamad on Eestis endiselt laialt levinud, kuid need ei vasta enam tehnoloogia ja turu reaalsusele. Päikesepaneelid on tõhus, töökindel ja majanduslikult tasuv lahendus, mille kasutamine muutub iga aastaga kättesaadavamaks.

Müütidesse uskumine tähendab, et inimesed lükkavad investeeringu edasi ja jätavad kasutamata toetused, mis võivad katta suure osa kuludest. Samal ajal maksavad nad jätkuvalt kõrgeid elektriarveid.

Kui tahad teada, milline toetus ja lahendus sobib just sinu majale või ettevõttele, tasub võtta ühendust ekspertidega ning lasta teha täpne arvutus.